Mis on hüpnoteraapia?
Lihtsalt öeldes on hüpnoteraapia kombinatsioon nõustamisest, coachingust ja hüpnoosist, mis aitab luua teadlikke ja alateadlikke muutusi inimese käitumises ja mõttemustrites.
Hüpnoos on inimese täielikult loomulik sügavalt lõõgastunud meeleseisund, mida kogeme mitmeid kordi päevas. Kõige lihtsamini saab märgata hüpnoosis olemist just vahetult enne magama jäämist, kui oled sügavalt lõõgastunud uneeelses seisundis.
Hüpnoosi kasutatakse laialdaselt mitmetest probleemidest, soovimatutest käitumismustritest ja sõltuvustest vabanemiseks. Inimene peab ka ise olema motiveeritud ja valmis endaga tööd tegema, et saavutada püsivaid tulemusi. Hüpnoosiseisundis töötab alateadvus uneseisundile sarnaselt ilma teadliku meele sekkumiseta. Hüpnoteraapias kutsutakse hüpnoosiseisund kunstlikult esile erinevate hüpnoositehnikatega. Terapeut suunab kliendi kujutlusvõimet nii, et korraks justkui tõstetakse teadlik meel kõrvale. Klient pääseb kergemini ligi oma probleemi juurpõhjustele ning saab need alateadlikul tasandil enda jaoks ümber mõtestada.
Hüpnoteraapia ajal sisendatakse alateadvusesse soovitud ja kliendiga eelnevalt kokkulepitud positiivsed sisestused, mis aitavad kliendil paremini oma probleemi hallata. Klient säilitab täieliku kontrolli kogu seansi kestel, tal on võimalus seanss igal hetkel peatada ning pärast hüpnoosist väljumist mäletab ta enamasti kõike, mis seansi ajal toimus.
Levinumateks hüpnoosipõhjusteks on hirmudest vabanemine, probleemid seksuaalsusega, ärevus või depressioon, alkoholist või suitsetamisest vabanemine ja tervise ning kaaluprobleemid, kuid tegelikult on hüpnoosi kasutusala väga lai ja mitmekülgne. Hüpnoos on samm enesearengu teekonnal kus kõik lahendused ei pruugi tulla esimese seansiga. See oleneb sellest, kui sügav on probleem ning, mis selle alt veel välja võib kooruda. Anna endale aega ja usalda protsessi.
Hüpnoos ei sobi südame- ja epilepsiahaigetele, psüühikahäiretega inimestele, psühhoosihoogude ja skisofreenia all kannatavatele inimestele.
Hüpnoteraapia sisaldab kliendi ja terapeudi vahelist vestlust, et selgitada välja probleemi juurpõhjused ja kokku leppida soovitud sisestused, mille järel kutsutakse esile sügav lõõgastus ehk hüpnoos. Hüpnoosiseansi heli lindistatakse kliendi jaoks ja on kliendile alati kättesaadav ja järelkuulatav, et veelgi enam kinnistada soovitud muutuseid. Seanss toimub mugavas ja privaatses õhkkonnas ning on täielikult konfidentsiaalne. Kokku lepitakse ka edasine tegevusplaan ja tagasiside küsimine/andmine.
Vähemalt 24h enne seanssi tuleb täita broneeringu kinnituses olev ankeet.
Aju on plastiline
Sellest päevast alates, kui me sündisime, oleme pidevalt õppinud uusi oskusi: kuidas liikuda, kuidas rääkida, lugeda, kirjutada… Kogu oma elu jooksul, isegi täiskasvanutena, õpime ja arendame uusi oskusi, et kohaneda uute olukordade ja keskkondadega ning kasvada inimestena isiklikul ja professionaalsel tasandil. Need õppetunnid võimaldavad meil kohaneda eluoludega, aga ka meenutada, milline strateegia töötas või ei töötanud, milline mälestus oli või ei olnud meeldiv. Tunde seostamise kaudu olukorraga koostab meie aju pidevalt andmeid, koostades mälestuste inventuuri ja struktureerides mõttekäike, et me saaksime ellu jääda ja rahuldada oma põhivajadusi.
Erinevad kogemused kujundavad meie isiksust ja teevad meist ainulaadsed inimesed. Oleme see, kes me oleme või kes me arvame olevat, meie mineviku kogemuste järgi, mida nimetatakse engrammideks. Mida me arvame maailmast, mida me arvame teistest, mida me arvame iseendast, meie taju reaalsusest, meie käitumine või reageerimine olukordadele on otsene tagajärg meie mineviku kogemustele.
Kõik, mida me mõtleme, tunneme või soovime, on 100 miljardi neuroni tulemus, kes pidevalt restruktureerivad oma ühendusi vastavalt meie vajadustele, et me saaksime kohaneda ja ellu jääda. Uusi neuronühendusi luuakse pidevalt vajaduse korral ja vanad hävitatakse, kui neist enam kasu pole. Meie aju suudab tõepoolest restruktureerida, muutes oma neuronühendusi. Neuroplastilisus on mehhanism, mida aju kasutab meie kogemuste kodeerimiseks. Meie mineviku jäljed määravad meie tulevikukäitumise aluse. Neuroteadus näitab, et iga uus õppimine või kogemus muudab meie närvisüsteemi, luues uue neuronitee. Kui kaks neuronit aktiveeritakse samaaegselt, ühenduvad nad omavahel ja tugevdavad oma ühendust sünaptiliste ühenduste kaudu. See suurendab tõenäosust, et nad aktiveeruvad ja ühenduvad tulevikus uuesti. Seda rõhutas Hebb, kelle sõnul neuroneid, mis “fire together wire together”. See tähendab, et mida rohkem sa oma ajus käivitad neuronite rada, seda tugevamaks see muutub. Iga kord, kui kordad mingit tegevust, tugevneb aktiveeritud neuronite rada, ja kui sellega on seotud tugev emotsioon, tugevneb aktiveeritud neuronite rada veelgi enam. Sama kehtib ka siis, kui sa lõpetad millegi tegemise – vastavad neuronid aktiveeritakse aina vähem, ja neuronite rada nõrgeneb kuni see täielikult kaob. See on nagu see idee oleks peaaegu sinu ajust kustutatud.
Alates üheksateistkümnendast sajandist on teadlased rõhutanud neuroplastilisuse ideed ja seda, et aju pole jäik struktuur, ajast peatunud, vaid pigem paindlik, kohanev ja plastiline organ. Lisaks näitasid käitumisteadlased Pavlovi koera eksperimendiga, et inimene saab arendada uusi reflekse, kui kahte stiimulit seostatakse. See tõestab, et aju suudab õppida, muutuda ja kohaneda. Neuroplastilisus on aju võime luua uusi neuronühendusi ja seega õppida uuesti midagi, mis oli unustatud või arendada uut oskust. Aju muutub iga mõtte, tunde ja kogemusega. Aju muudab end pidevalt, ümberkorraldades ja restruktureerides end. See on uskumatult plastiline ja kohanev organ.
Hüpnoos, võimas vahend uute käitumismustrite loomiseks
Alati, kui võimalik, kasutab aju samu närviteid, need, mis on sügavalt juurdunud ja südamest tuntud. Aju töötab nii, et tegevust ei soosita mitte sellepärast, et see on peetud ‘heaks’, vaid pigem sellepärast, et see on sügavale juurdunud ja hästi sisse harjutatud harjumus ning ajul pole vaja selle saavutamiseks mingit pingutust, ta teab lihtsalt täpselt teed.
Siiski võib hüpnoos lühendada kõige enam kasutatud närviteid ja tugevdada neid, mis olid kõrvale jäetud. Hüpnotiseeritud olekus aktiveeritakse aju piirkonnad, mis on sarnased nendega, mis aktiveeritakse reaalses elus. Hüpnoos võib aktiveerida uue närvitee, lihtsalt inimesele uue olukorra ette kujutamise kaudu, kuna mitu kortikaalset ala ei kontrolli enam meelt liigselt. Hüpnotiseeritud olekus reageerib aju, nagu olukord oleks tõesti toimumas. Pole vahet, kas tegemist on tegeliku eluga või vaid kujutletuga, seni kuni see on emotsionaalselt sügavalt tunnetatud. Just nii suudab hüpnoos tõeliselt stimuleerida neuroplastilisust ja kiiresti indutseerida uusi käitumismustreid.
Olenemata sellest, kui vana sa oled, saad muuta vanu harjumusi ja rakendada uusi. Uue tegevuse kordamisel, kas siis päriselus või kujutlusvõimes, ehitab aju ja tugevdab uusi närviteid, mille kaudu sõnumid liiguvad üha kiiremini. Piisava kordamise korral muutuvad need uued käitumised või mõttekäigud automaatseks.
Närviteed tugevnevad, kui neid käivitavad intensiivsed emotsioonid, ja hüpnoosil on tegelikult võime indutseerida tugevaid emotsioone ja sügavat heaolutunnet. Hüpnotiseeritud olekus võib alateadlik meel seostada uue käitumise meeldiva tundega. Asju erinevalt tajudes saab aju seega ümber programmeerida, et mõelda ja tegutseda teisiti.
Iga uus kogemus, olgu see siis tegelik või kujuteldav, loob uue närvitee, mille tugevust suurendatakse, kui tegevust korratakse ja sellega seostatakse tugev emotsioon. Kui meie normaalsustunnet määratleb meie kogemuste summa, saame oma normaalsustunnet muuta, kogedes uusi asju, mis tähendab, et igal hetkel saame ümber programmeerida uusi viise asjade tajumiseks, uusi mõttekäike, uusi harjumusi, uusi käitumismustreid ja seeläbi kujundada ümber oma elu.
Siiski võib hüpnoos lühendada kõige rohkem kasutatavaid neuroniteid ja tugevdada neid, mis olid kõrvale jäetud. Hüpnoosis aktiveeritakse ajupiirkonnad, mis on sarnased nendega, mis aktiveeruvad reaalses elus. Hüpnoos võib aktiveerida uue neuronitee, lihtsalt suunates inimest ette kujutama uut olukorda.
Tõlgitud: | Nov 3, 2020
Kas hüpnoos on Sulle?
Olen koostöös Rikardia Network’iga salvestanud Sulle 10 minutilise hüpnoteraapia seansi, et saaksid kodus turgutada enda motivatsiooni ja saavutada sisemine rahu.
Parimate tulemuste saavutamiseks leia endale rahulik ruum ja mugav asend, et saaksid täielikult lõõgastuda.
Hüpnoosimüüdid
“Hüpnoosi võib kinni jääda” – Hüpnoos on lõdvestunud seisund, millesse sisened mitu korda päevas ka iseseisvalt seda enesele teadvustamata.
“Hüpnoosi ajal kontrollitakse sinu aju” – Hüpnoosi ajal omab kõige suuremat kontrolli hüpnotiseeritav. Võiks isegi öelda, et hüpnoosi ajal oled rohkem “kohal” kui tavapärases olekus. See võimaldab hüpnotiseeritaval lihtsamini oma alateadvusele ligi pääseda. Ja kui sa ei taha hüpnotiseeritud olla, siis ei saa seda keegi vastu sinu tahtmist teha.
“Intelligentset inimest ei saa hüpnotiseerida” – Tegelikult on asi vastupidi. Mida rohkem suudab inimene keskenduda ja fokusseerida ühele mõttele või ideele, seda kasumlikum on hüpnoosiseanss.
“Hüpnotisööridel on VÕIMED” – Hüpnoos on lihtsalt oskus ja mida osavam on hüpnotisöör, seda hämmastavamad nad tunduvad. Kuid igaüks saab teha hüpnoosi, kui ta omandab õiged oskused.
“Hüpnoos on ohtlik” – Tegelikult on hüpnoos sulle kasulik. See aitab lõõgastuda ja kergemini leida endas sisemised ressursid, et teha oma elus sügavaid ja positiivseid muutusi.
Hinnakiri
Hüpnoteraapia- 120€
Hüpnoteraapia ZOOM vahendusel- 120€
Jätkuseanssidele kehtib soodustus!
Hüpnoteraapia kestvus on umbes 2h, mis sisaldab vestlust kliendiga probleemi välja selgitamiseks, edasiste sammude ja tegevusplaani koostamiseks. Hüpnoos ei ole võluvits, kuid saab aidata kui inimene on valmis ka ise endasse panustama.
Vähemalt 24h enne seanssi tuleb täita broneeringu kinnituses olev ankeet.